Video: Õngitseja Seletav Sõnaraamat
2024 Autor: Sebastian Paterson | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-16 13:49
Keeratava varda habe on kalapüügi algaja märk.
Piiranguala on veekogu osa, kus püütakse keelatud püügivahenditega.
Sõlm - nööri võime olla kalamehe temperamendi määraja. Niisiis, kui sõlme moodustub, rebib koleerik joone kohe lahti: sangviinlane harutab kõigepealt sõlme pikaks ajaks lahti ja alles siis rebib joone; melanhoolik pikki tunde, unustades kalapüügi, ühendab sõlme lahti ja flegmaatiline inimene jätkab rahulikult liini heitmist, pööramata sõlme tähelepanu.
Näputäis on kalapüügi helduse mõõt. Näiteks: näputäis vereussid, näpuotsatäis tubakat ja nii edasi …
Nädalavahetused on õngitsejate ja kalade jaoks sageli ühesugused.
Ukha on roog, mida leidub sageli kalapüügis. Mõnikord (kuigi üsna harva) küpsetatakse seda kalast.
Donka on varustus, mis vabastab kalamehe vajadusest hoida varda kinni, kõndida mööda kallast, tiigis tiivas paadiga sõita ja paljudest muudest koormavatest tegevustest. Eeslit kasutav kalamees usub, et suurim kala saab olema tema. Harjutamine tõestab aga sageli vastupidist: kalad pole sellega alati nõus.
Ettevaatlikkus - kui kahe varda jooned on sassi keeratud, harutage kõigepealt üks lahti.
Vereussid on sääsevastne, kes elab mudas. Mõnikord saavad seda ka õngitsejad ise. Kuid palju sagedamini on see lemmikloomapoes, kust see jõuab otse kalurite juurde.
Uni (õngitseja oma) on parim hammustamisaeg.
Zywiec on entusiastlik kalamees.
Noogutamine on juhuslik tervitus alluva ülemuselt.
Malok on algaja õngitseja.
Basting - eelseisva kalapüügi kava.
Gudgeon - kalastaja rannas.
Soovitan:
Kelmikas õngitseja - Takjakoi Ahvena Söödana
KalastusjutudSee päikeseline pakaseline hommik ei hammustanud sugugi. Mitukümmend järvele kogunenud kalurit vaatasid aga valvsalt üksteist, lootes õnnelikku märgata ja temaga kiiresti ühineda.Ootamise monotoonsuse murdis eakam mees, kes oli just ilmunud lapitud tepitud jakiga. Asjali
Noore õngitseja Saladus
Niipea, kui järve idakaldal metsa sakilise seina kohal koitis kahvatukollane talvine koidik, kiirustas pool tosinat kalurit oma hellitatavatesse, õigemini köitvatesse kohtadesse. Mina ja Vadim, minu pidev kalakaaslane, ei jäänud neist maha. Kuid erinevalt enamikust suundusime mitte roostiku, vaid kännu lähedale, liivavarjule, mille lähedal haug suvel alati muutmatult nokitses